_block.webp)
Idapartnerlus
Euroopa Liidu idapartnerlus
Euroopa Liidu idapartnerlus toetab demokraatiat, inimõigusi ja kestlikku arengut ELi idanaabruses ning tugevdab piirkonna sidemeid Euroopa Liiduga. Koostöös osalevad riikide kõrval vabakond, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja haridusasutused.Idapartnerlus loodi 2009. aastal ning hõlmas algselt Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldovat, Ukrainat ja Valgevenet. Valgevene peatas oma osalemise 2021. aastal, kuid Euroopa Liit jätkab Valgevene vabakonna ja demokraatlike jõudude toetamist.
Millele koostöö keskendub?
Idapartnerluse kaudu toetatakse demokraatlikku ja vastutustundlikku valitsemist, õigusriiki ning inimõigusi. Samuti arendatakse ettevõtlust ja kaubandussidemeid, parandatakse energiajulgeolekut, edendatakse digilahendusi ning aidatakse kohaneda kliimamuutustega. Olulisel kohal on haridus, noorte võimalused ja inimestevahelised kontaktid.Koostöö arvestab iga riigi vajaduste ja eesmärkidega. Ukraina ja Moldova puhul toetab see ka Euroopa Liiduga liitumiseks vajalikke reforme. Gruusia liitumisprotsess on demokraatia ja õigusriigi olukorra halvenemise tõttu sisuliselt peatunud.
Eesti panus idanaabruses
Eesti arengukoostöö keskendub idanaabruses Ukrainale, Moldovale ja Armeeniale. Lisaks toetatakse eksiilis tegutsevat Valgevene vabakonda ja kohalikke demokraatlikke jõude.Suurim osa Eesti kahepoolsest arengukoostöö- ja humanitaarabist läheb Ukrainale. Toetus aitab leevendada Venemaa sõja tagajärgi, taastada eluks vajalikku taristut, tugevdada haridust ja avalikke teenuseid ning arendada digilahendusi ja küberturvalisust. Samuti toetatakse Ukraina reforme teel Euroopa Liitu.
Gruusia puhul on Eesti suunanud arengukoostöö valitsussektori asemel vabakonna ja sõltumatu meedia toetamisele, et aidata säilitada demokraatlikku arutelu ning kaitsta inimeste õigusi.